| Me läbime ööd ja teel, mille algust ei mäleta enam |
| Ja meid ei huvita ammu mis on me siht ja muud |
| Peale kiiruse, punase auto ei ole meil midagi enam |
| Tumesinine taevas ja tähed. Müürina mööduvad puud |
| «Anna üks sigaret,"-«Võta.» Rohkem ei tarvita sõnu |
| «Ava üks pudel,"-«Jah, kohe.» Sellega lõppeb me jutt |
| Muusika mängib ja kuskilt on tuttav see tunne ja valu |
| Mälestus.Igatsus. Ammu on lõppenud ahastav nutt |
| Siiski ei ole meil aega, kuigi ei ole ka kiiret |
| Jõuda kuhugi välja — parem ma vastan:"Ei tea.» |
| Sõita kusagilt välja — selleks ei ole meil julgust |
| Asfaldi valged jooned. Kiirteede viimased read |
| Avada järgmine pudel, süüdata järgmine suits |
| Konid ja tühi taara, klaasikillud me teel |
| Jäävad meist tänagi maha. Muusika mängib ja saadab meid |
| Meie jälgedes sõitjaid ja neid, kes sõitsid me ees… |