| On vihmane ja hilja, jalutan su akna alt läbi
|
| Su toas tuli põles korra, sind varjuna nägin
|
| Ükspäev tuleb, ma luban, loodan, et ootad mind ära
|
| Ja tunned mind homme, kui mitte veel täna
|
| Ma pole kaotand pead, kuid praegu tunnistan
|
| Mu pea pöörleb pilvedes, kui sinust unistan
|
| Ma ei saa sind enda peast ja ma ei tahagi, tead
|
| See kõik on nii hea, endamisi plaane sean
|
| Ma pole karm vend ja karm bem tätoveeringud randmel
|
| Kuid ootan seni, kuni ma langen
|
| Sind vastandan kõige selle halvaga
|
| Kamandad sina mind, kavaldad, ma vastan samaga
|
| Juhtuda võib kõike, mis sest
|
| Sinu bisness on minu bisness
|
| Ükspäev julgen ma
|
| Öelda mida ma tegelt su vastu tunnen
|
| Ükspäev kuuled sa
|
| Mida siiani pole ma veel öelda julgend
|
| Tean, et pole pälvind Oskarit
|
| Ometi teen mis suudan, teen mis suudan
|
| Ellu näidelda sa oskasid
|
| Meie rolle see muudab, rolle see muudab
|
| See pole saladus, et ükspäev julgen sulle öelda
|
| Mida tunnen su vastu
|
| Kuid senikaua võin sellest salamisi vaid mõelda
|
| Kuidas mu külge nakkud
|
| Oled nagu vesi, milleta taim elada ei saa
|
| Nagu meri, milles ujuda tahan
|
| Oled nagu veri, mis mu soontes voolab
|
| Olen nagu peni, kes vihma käest tuppa ootab
|
| Igal pool, kus sind näen, sust kuulen, puhun käelt su suule
|
| Suudluse, mis läbi tuule suundudes su juurde
|
| Puutudes su suul need huuled muutudes õhusuudluseks
|
| Ükspäev julgen ma
|
| Öelda mida ma tegelt su vastu tunnen
|
| Ükspäev kuuled sa
|
| Tea, ükspäev julgen öelda palju mul sa tähendad
|
| Tea, ükspäev võime mõelda, et oleks teineteise lähedal
|
| Tuulde loobitud sõnad mu huultelt
|
| Jäädavalt lennanud tuulde, loobitud sõnad mu huultelt
|
| Tean, et pole pälvind Oskarit
|
| Ometi teen mis suudan, teen mis suudan
|
| Ellu näidelda sa oskasid
|
| Meie rolle see muudab, rolle see muudab |